Suuršnautser

 

FCI Standard nr 181 / 18.04.2007 / GB

EESTI KENNELLIIT

 

PÄRITOLUMAA: Saksamaa

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE

KUUPÄEV: 6.03.2007.

KASUTUS: Teenistus- ja seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 2: Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi

karjakoerad.

Alarühm 1: Pinšerid ja šnautserid.

 Töökatsetega.

 

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:

Algselt kasutati suuršnautserit Lõuna-Saksamaal veisekarjade

ajamiseks. Sajandivahetusel avastasid tõu sihikindlad aretajad

tema tipptasemel töövõimed ning väärtuslikud

iseloomuomadused. Alates 1913. aastast kantakse seda tõugu

koeri tõuraamatusse ja 1925. aastal tunnustati suuršnautserit

ametlikult töökoerana.

 

ÜLDMULJE:

Suur, jõuline, pigem jässakas kui sale. Šnautseri suurem ning

jõulisem vorm. Aukartust äratava välimusega tohutult rahulik

koer, kes on alati valmis kaitseks.

 

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:

• Ruudukujuline kehaehitus, turja kõrgus on peaaegu võrdne

kere pikkusega.

• Pea pikkus (mõõdetuna ninaotsast kuklakühmuni) on pool

ülajoone pikkusest (mõõdetuna turjast sabatüveni).

 

KÄITUMINE/ISELOOM:

Tüüpilised iseloomujooned on heatahtlikkus ning tasakaalukus.

Oma peremehe suhtes väga lojaalne. Tal on hästi arenenud

meeleorganid, arukus, õppimisvõime, jõud, visadus, kiirus ja

suur vastupanuvõime ilmastiku ning haiguste suhtes. Tänu

kaasasündinud pingetaluvusele ja enesekindlusele sobib seltsi-,

spordi-, töö- ja teenistuskoeraks.

 

PEA

KOLJUPIIRKOND:

Kolju: Tugev, pikk ning ilma märgatavalt esiletungiva

kuklakühmuta. Pea peab olema kooskõlas koera jõulisusega.

Otsmik on lame ning ilma voltideta, koonuseljaga paralleelne.

Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud tänu kulmudele.

NÄOPIIRKOND:

Nina: Hästi arenenud ninapeegel, suurte ninasõõrmetega, alati

must.

Koon: Tömbi kiilu kujuline. Koonuselg on sirge.

Mokad: Mustad, tihked ning lõualuudele liibuvad. Suunurgad on

suletud.

Lõuad/hambad: Tugev üla- ja alalõug. Täielik käärhambumus

(42 valget tervet hammast vastavalt hambakaardile), hästi

arenenud ning tihedalt sulguvad. Mälumislihased on hästi

arenenud, ent põsed ei tohi rikkuda pea kandilist üldmuljet (koos

habemega).

Silmad: Keskmise suurusega ja ovaalse kujuga. Pilk on suunatud

otse ette. Tumedad ja elava ilmega. Silmalaud on liibuvad.

Kõrvad: Kõrge asetusega V-kujulised rippuvad kõrvad, mille

siseküljed asetsevad põskede lähedal. Kantakse võrdsel

kõrgusel, suunaga ettepoole meelekohtade poole. Murdekohad

on paralleelsed ning mitte koljust kõrgemal.

 

KAEL:

Tugev, lihaseline kael on väärikalt kaarduv ning läheb sujuvalt

üle turjaks. Jõulise asetusega, sihvakas, väärikalt tõusev ja heas

kooskõlas koera jõulisusega. Nahk kaelal on pingul ning ilma

voltideta.

 

KERE

Ülajoon: Kergelt langev suunaga turjast saba poole.

Turi: Ülajoone kõrgeim punkt.

Selg: Tugev, lühike ja pingul.

Nimme: Lühike, tugev ja sügav. Vahemaa tagumisest roidest

puusani on lühike ning annab koerale tervikuna kompaktse

mulje.

Laudjas: Kergelt kumer ning läheb märkamatult üle sabatüveks.

Rindkere: Mõõdukalt lai, ovaalse läbimõõduga, ulatub

küünarnukkideni. Rinnakuluu on selgelt märgatav.

Alajoon ja kõht: Küljed ei ole liiga üles tõmmatud ning

moodustavad rinnakorvi alumise poolega kaunilt tõusva joone.

 

SABA:

Sünnipärane, soositud on saabli- või sirbikujuline sabahoiak.

 

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:

Esijalad on eestvaates tugevad, sirged ning mitte lähestikku

asetsevad. Küünarvars on küljelt vaadates sirge.

Õlad: Abaluud liibuvad tihedalt rinnakorvile, on kahelt poolt

hästi lihaseliselt üle rinnalülide ogajätkete ühendatud.

Võimalikult kaldus ning hästi tahapoole suunatud, tasapinna

suhtes umbes 50° nurga all.

Õlavarred: Tihedalt kere vastu liibuvad, tugevad ja hästi

lihaselised, moodustavad abaluudega 95°-105° nurga.

Küünarnukid: Hästi liibuvad, ei ole sisse- ega väljapoole

pööratud.

Küünarvarred: Igast küljest vaadatuna täiesti sirged, hästi

arenenud ning lihaselised.

Randmeliigesed: Tugevad, kindlad, vaevumärgatavalt

küünarvarrest eristuvad.

Kämblad: Eestvaates vertikaalsed. Külgvaates maapinna suhtes

pisut kaldu, tugevad ning kergelt vetruvad.

Esikäpad: Lühikesed ja ümarad. Lähestikku asetsevate ning

kaardunud varvastega (kassikäpad), lühikeste tumedate

küüntega ning vastupidavate padjanditega.

TAGAJÄSEMED:

Külgvaates kaldus. Tagantvaates paralleelsed, ent mitte

lähestikku asetsevad.

Reied: Mõõduka pikkusega, laiad ja tugevate lihastega.

Põlveliigesed: Ei ole sisse- ega väljapoole pööratud.

Sääred: Pikad, tugevad ja kõõluselised. Lähevad üle tugevateks

kandadeks.

Kannaliigesed: Väga hea nurgistusega, jõulised, tugevad, ei ole

sisse- ega väljapoole pööratud.

Pöiad: Lühikesed ja maapinna suhtes vertikaalse asetusega.

Tagakäpad: Lühikeste, kaardunud ning hästi lähestikku

asetsevate varvastega. Küüned on lühikesed ja mustad.

 

KÕNNAK/LIIKUMINE:

Vetruv, elegantne, energiline, vaba ning maadhaarav. Esijalad

sirutuvad võimalikult kaugele ette, tagajalad on suure

tõukejõuga tagades maadhaarava ja vetruva liikumise.

Üheaegselt liiguvad edasi ühe poole esi- ja teise poole tagajalg.

Selg, sidemed ja liigesed on tugevad.

 

NAHK:

Liibuv terve kere ulatuses.

 

KARVKATE

KARV: Karv peab olema traatjas, karm ja tihe. Karvkate

koosneb tihedast aluskarvast ning mitte liiga lühikesest, kerele

liibuvast pealiskarvast.

Pealiskarv on karm ning piisavalt pikk, et võimaldada selle

tekstuuri hindamist. Ei ole harjaseline ega laineline. Karvkate

jäsemetel ei ole nii karm. Otsmikul ning kõrvadel on karv

lühem. Tüüpilisteks tunnusteks on mitte liiga pehme habe

koonul ja tihedad, kergelt silmi katvad kulmud.

 

VÄRVUS:

• Üleni must, musta aluskarvaga.

• Pipar soolaga.

Pipar soolaga värvuse aretamisel on eesmärgiks keskmise

tumedusega ühtlaselt levinud, hästi pigmenteerunud pipravärvus

ning hall aluskarv. Lubatud on kõik toonid tumedast terashallist

hõbehallini. Kõikide värvivariatsioonide puhul peab olemas

olema must mask, mis sobib harmooniliselt põhivärvusega ning

rõhutab tõule omast näoilmet. Selged heledad märgised pea

peal, rinnal ja jäsemetel on ebasoovitavad.

 

SUURUS JA KAAL:

Turja kõrgus:

Isased ja emased: 60-70 cm.

Kaal:

Isased ja emased: 35-47 kg.

 

VEAD:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks

ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde

ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas

pidades.

 

VEAD:

• Liiga väike või liiga lühike pea.

• Raske pea, ümmargune kolju.

• Nahavoldid otsmikul.

• Lühike, terav või kitsas koon.

• Tanghambumus.

• Tugevalt esiletungivad põsed või põsesarnad.

• Heledad, liiga suured või ümmargused silmad.

• Madala asetusega, liiga pikad või erineva hoiakuga kõrvad.

• Lõtv kaelanahk.

• Kaelavolt, kitsas turi.

• Liiga pikk, üles tõmmatud või pehme selg.

• Kumer selg.

• Längus laudjas.

• Pea poole suunatud saba.

• Pikad käpad.

• Küliskäik.

• Liiga lühike, liiga pikk, pehme, laineline, sasitud või siidine

karv. Valge või täpiline karvkate või teised

värvikombinatsioonid.

• Pruun aluskarv.

• Pipar soolaga värvikombinatsiooni puhul: must joon seljal

või must sadul.

• Üle- või alamõõdulisus kuni 2 cm.

 

TÕSISED VEAD:

• Kohmakas või kerge kehaehitus. Liiga pikad või liiga

lühikesed jalad.

• Vastupidine sootüüp (näiteks isase tüüpi emane).

• Väljapoole pööratud küünarnukid.

• Sirged või avatud kandadega tagajalad.

• Sissepoole pööratud kannad.

• Üle- või alamõõdulisus 1-2 cm.

 

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Arg, agressiivne, kuri, liialdatult kahtlustav või närviline

käitumine.

• Kõik kehaehituse vead.

• Mittevastavus tõu tüübile.

• Hambumuse vead nagu üle- või alahambumus,

malehambumus.

• Tõsised vead kehaehituses, karva- ja värvusevead.

• Üle- või alamõõdulisus rohkem kui 4 cm.

Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad

diskvalifitseeritakse.

 

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult

munandikotti laskunud munandit.

 

© Eesti Šnautserite Klubi