Kääbusšnautser

 

FCI Standard nr 183 / 18.04.2007 / GB

EESTI KENNELLIIT

 

PÄRITOLUMAA: Saksamaa.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE

KUUPÄEV: 6.03.2007.

KASUTUS: Kodu- ja seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 2: Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi

karjakoerad.

Alarühm 1: Pinšerid ja šnautserid.

 Ilma töökatseteta.

 

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:

Kääbusšnautser on pärit Maini-äärsest Frankfurdist ning tema

ajalugu ulatub 20. algusesse, mil teda tunti karmikarvalise

kääbuspinšeri nime all. Tänu erinevatele kujudele, suurustele ja

tüüpidele ning erinevatele karvkatte tüüpidele (karm, pehme,

siidine) oli üsna keeruline aretada väikest koera, kellel on kõik

samasugused omadused nagu tema suuremakasvulisel sugulasel

šnautseril.

 

ÜLDMULJE:

Väike, tugev, pigem jässakas kui sale, karmikarvaline ja

elegantse välimusega. Šnautseri minivorm, kes ei jäta siiski

kääbuslikku üldmuljet.

 

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:

• Ruudukujuline kehaehitus, turja kõrgus on võrdne kere

pikkusega.

• Pea pikkus (mõõdetuna ninaotsast kuklakühmuni) on pool

ülajoone pikkusest (mõõdetuna turjast sabatüveni).

 

KÄITUMINE/ISELOOM:

Iseloomult sarnaneb šnautserile. Temperament ja käitumine on

omased väikesekasvulisele koerale. Arukus, julgus,

vastupidavus ning valvsus teevad kääbusšnautserist sobiva

majakoera. Sobib hästi ka valve- ja seltsikoeraks, keda on

hõlbus pidada ka väikeses korteris.

 

PEA

KOLJUPIIRKOND

Kolju: Tugev, pikk ning ilma märgatavalt esiletungiva

kuklakühmuta. Pea peab olema kooskõlas koera jõulisusega.

Otsmik on lame ning ilma voltideta, koonuseljaga paralleelne.

Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud tänu kulmudele.

NÄOPIIRKOND

Nina: Hästi arenenud, alati musta värvi ninapeegel.

Koon: Tömbi kiilu kujuline. Koonuselg on sirge.

Mokad: Mustad, tihked ning lõualuudele liibuvad. Suunurgad on

suletud.

Lõuad/hambad: Tugev üla- ja alalõug. Täielik käärhambumus

(42 valget tervet hammast vastavalt hambakaardile), hästi

arenenud ning tihedalt sulguvad. Mälumislihased on hästi

arenenud, ent põsed ei tohi rikkuda pea kandilist üldmuljet (koos

habemega).

Silmad: Keskmise suurusega ja ovaalse kujuga. Pilk on suunatud

otse ette. Tumedad ja elava ilmega. Silmalaud on liibuvad.

Kõrvad: Kõrge asetusega V-kujulised rippuvad kõrvad, mille

siseküljed asetsevad põskede lähedal. Kantakse võrdsel

kõrgusel, suunaga ettepoole meelekohtade poole. Murdekohad

on paralleelsed ning ei asetse koljust kõrgemal.

 

KAEL:

Tugev ja lihaseline kael on väärikalt kaarduv ning läheb sujuvalt

üle turjaks.

Jõulise asetusega, sihvakas, väärikalt tõusva joonega, heas

kooskõlas koera jõulisusega. Nahk kaelal on pingul ning ilma

voltideta.

 

KERE

Ülajoon: Kergelt langev suunaga turjast saba poole.

Turi: Ülajoone kõrgeim punkt.

Selg: Tugev, lühike ja pingul.

Nimme: Lühike, tugev ja sügav. Vahemaa tagumisest roidest

puusani on lühike ning annab koerale tervikuna kompaktse

välimuse.

Laudjas: Kergelt kumer ning läheb märkamatult üle sabatüveks.

Rindkere: Mõõdukalt lai, ovaalse läbimõõduga, ulatub

küünarnukkideni. Rinnakuluu on selgelt märgatav.

Alajoon ja kõht: Küljed ei ole liiga üles tõmmatud ning

moodustavad rinnakorvi alumise poolega kaunilt tõusva joone.

 

SABA:

Sünnipärane, soositud on saabli- või sirbikujuline sabahoiak.

 

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:

Esijalad on eestvaates tugevad, sirged ning mitte lähestikku

asetsevad. Küünarvars on küljelt vaadates sirge.

Õlad: Abaluud liibuvad tihedalt rinnakorvile, on kahelt poolt

hästi lihaseliselt üle rinnalülide ogajätkete ühendatud.

Võimalikult kaldus ning hästi tahapoole suunatud, tasapinna

suhtes umbes 50° nurga all.

Õlavarred: Tihedalt kerele liibuvad, tugevad ja hästi lihaselised,

moodustavad abaluudega 95°-105° nurga.

Küünarnukid: Hästi liibuvad, ei ole sisse- ega väljapoole

pöördunud.

Küünarvarred: Igast küljest vaadatud täiesti sirged, hästi

arenenud ning lihaselised.

Randmeliigesed: Tugevad, kindlad, vaevumärgatavalt

küünarvarrest eristuvad.

Kämblad: Eestvaates vertikaalsed. Külgvaates maapinna suhtes

pisut kaldu, tugevad ning kergelt vetruvad.

Esikäpad: Lühikesed ja ümara kujuga. Lähestikku asetsevate

ning kaardunud varvastega (kassikäpad), lühikeste tumedate

küüntega ning vastupidavate padjanditega.

TAGAJÄSEMED:

Külgvaates kaldus. Tagantvaates paralleelsed, ent mitte

lähestikku asetsevad.

Reied: Mõõduka pikkusega, laiad ja tugevate lihastega.

Põlveliigesed: Ei ole sisse- ega väljapoole pöördunud.

Sääred: Pikad, tugevad ja kõõluselised. Lähevad üle tugevateks

kandadeks.

Kannad: Väga hea nurgistusega, jõulised, tugevad, ei sisse- ega

väljapoole pööratud.

Pöiad: Lühikesed ja maapinna suhtes vertikaalse asetusega.

Tagakäpad: Lühikeste, kaardunud ning hästi lähestikku

asetsevate varvastega. Küüned on lühikesed ja mustad.

 

KÕNNAK/LIIKUMINE:

Vetruv, elegantne, energiline, vaba ning maadhaarav. Esijalad

sirutuvad võimalikult kaugele ette, tagajalad on suure

tõukejõuga tagades maadhaarava ja vetruva liikumise.

Üheaegselt liiguvad edasi ühe poole esi- ja teise poole tagajalg.

Selg, sidemed ja liigesed on tugevad.

NAHK: Liibuv terve kere ulatuses.

 

KARVKATE

KARV: Karv peab olema traatjas, karm ja tihe. Karvkate

koosneb tihedast aluskarvast ning mitte liiga lühikesest, kerele

liibuvast pealiskarvast. Pealiskarv on karm ning piisavalt pikk,

et võimaldada selle tekstuuri hindamist. Ei ole harjaseline ega

laineline. Karvkate jäsemetel ei ole nii karm. Otsmikul ning

kõrvadel on karv lühem. Tüüpilisteks tunnusteks on mitte liiga

pehme habe koonul ja tihedad, kergelt silmi katvad kulmud.

 

VÄRVUS:

• Üleni must, musta aluskarvaga.

• Pipar soolaga.

• Must/hõbe.

• Üleni valge, valge aluskarvaga.

Pipar soolaga värvuse aretamisel on eesmärgiks keskmise

tumedusega ühtlaselt levinud, hästi pigmenteerunud pipravärvi

ning hall aluskarv. Lubatud on kõik toonid tumedast terashallist

hõbehallini. Kõikide värvivariatsioonide puhul peab olemas

olema must mask, mis sobib harmooniliselt põhivärvusega.

Selged heledad märgised pea peal, rinnal ja jäsemetel on

ebasoovitavad.

Must/hõbe värvikombinatsiooni aretamise puhul on eesmärgiks

must pealiskarv musta aluskarvaga, valged märgised silmade

kohal, põskedel, habemel ja kaelal. Kaks eraldatud kolmnurka

eesrinnal, esimestel randmetel, käppadel, tagajalgade

sisekülgedel ning päraku ümbruses. Otsmik, kael ja kõrvade

välisküljed peavad olema mustad nagu pealiskarvgi.

 

SUURUS JA KAAL:

Turja kõrgus:

Nii isastel kui emastel 30-35 cm.

Kaal:

Nii isastel kui emastel: 4-8 kg.

 

VEAD:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks

ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse

kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja

heaolule.

Olulised vead:

• Raske pea, ümmargune kolju.

• Nahavoldid otsmikul.

• Lühike, terav või kitsas koon.

• Tanghambumus.

• Tugevalt esiletungivad põsed või põsesarnad.

• Heledad, liiga suured või ümmargused silmad.

• Madala asetusega, liiga pikad või erineva hoiakuga kõrvad.

• Lõtv kaelanahk.

• Kaelavolt, kitsas turi või kael.

• Liiga pikk, üles tõmmatud või pehme selg.

• Kumer selg.

• Längus laudjas.

• Pea poole suunatud saba.

• Pikad käpad.

• Küliskäik.

• Liiga lühike, liiga pikk, pehme, laineline, sasitud või siidine

karv.

• Pruun aluskarv.

• Must joon seljal või must sadul.

• Must/hõbe värvikombinatsiooni puhul puuduvad rinnal

selgelt eraldatud kolmnurgad.

• Üle- või alamõõdulisus kuni 1 cm.

 

TÕSISED VEAD:

• Kohmakas või kerge kehaehitus. Liiga pikad või liiga

lühikesed jalad.

• Vastupidine sootüüp (näiteks isase tüüpi emane).

• Väljapoole pööratud küünarnukid.

• Sirged või avatud kandadega tagajalad.

• Liiga pikad sääred.

• Sissepoole pööratud kannad.

• Liiga lühikesed tagumised pöiad.

• Valge või täpiline karvkate musta karvkattega või pipar

soolaga värvikombinatsiooniga koerte puhul.

• Laiguline karv must/hõbe või valge karvkattega koerte

puhul.

• Üle- või alamõõdulisus 1-2 cm.

 

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Arg, agressiivne, kuri, liialdatult kahtlustav või närviline

käitumine.

• Kõik kehaehituse vead.

• Mittevastavus tõu tüübile.

• Hambumuse vead nagu üle- või alahambumus,

malehambumus.

• Tõsised vead kehaehituses, karva- ja värvusevead.

• Üle- või alamõõdulisus rohkem kui 2 cm.

Füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad

diskvalifitseeritakse.

 

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult

munandikotti laskunud munandit.

© Eesti Šnautserite Klubi