Kääbusšnautser

 

Saksa farmerid soovisid ideaalset farmikoera, kes saaks hakkama nii valvamise kui ka rotipüüdmisega. Et šnautser võttis veidi palju ruumi ja tema toitmisele kulus rohkem raha, ristati teda väiksemate tõugudega, saades väiksema koera, kes oli ideaalne rotipüüdja.

 

Eraldiseisva tõuna on kääbusšnautserit  esmakordselt mainitud alles 1880ndatel aastatel. Seega on kääbusšnautser üpriski uus tõug. Algselt kutsuti tõugu karmikarvaliseks pinšeriks, kääbusšnautseri nimi tuli kasutusele alles sajandivahetusel. Tõustandard võeti Saksa Pinšerite-Šnautserite Klubi (PSK)  poolt vastu 1880. aastal. Vanim registreeritud kääbusšnautser oli must emane Findel, kes sündis 1988. aastal. Tema päritolu pole teada. Esimene PSK poolt registreeritud kääbusšnautser oli 1898. aastal sündinud Jacco Fulda Liliput. Joonistus Jaccost erines vähe ahvpinšer Fritzle omast – kääbusšnautserid ja ahvpinšerid võistlesidki nt esimestel näitustel samas ringis. Esmakordselt nägi kääbusšnautsereid näituseringis 1899. aastal.

 

Kääbusšnautserite esimeses tõuraamatus registreeritud kaheksast emasest koerast olid kolm mustad, kolm kollased, üks must pruuniga ning üks pipar-sool värvi. Esimesed koerad olid põhiliselt mustad kollaste märkidega, samuti oli tavaline hall või must pruuniga värvus. Puhast musta värvi kutsikas oli haruldane.

 

Esimene puhtalt must kääbusšnautser, hilisem Saksa tšempion Peter v. Westerberg sündis 1902. aastal. Teda ennast, tema järglast Prince of Rheinsteini ning  Lord V. Dornbuschi loetakse tõu  esiisadeks, kellel on olnud suur mõju tõu arengule ning kellede liine leiab pea kõikides kääbusšnautserites.

 

Peter v. Westerberg kandis ka valget (või kollast, nagu seda toona nimetati) värvust põhjustavat geeni. Tema paaritusest emase Gretel VD Werneburgiga sündis 1914. aastal valge emane kutsikas Mucki VD Werneburg. Seega on Peter v. Westerbergi ka pea kõigi valgete kääbusšnautserite esiisa.

 

20. sajandi algul oli tõu aretus endiselt eksperimenteerimisfaasis. Kindlate tõuomaduste kinnitamiseks kasutati erinevate tõugudega ristamist. Tuli ette ka pesakondi, kus osa kutsikaid registreeriti kääbusšnautserite, osa pinšerite ning osa ahvpinšeritena.

 

Enne esimest maailmasõda polnud šnautserid maailmas levinud. Esimeses maailmasõjas kasutati šnautsereid kulleritena ja valvekoertena ning peale sõda levisid nad väljapoole Saksamaad.

 

Esimeses tõuraamatus oli lubatud värvikombinatsioonide seas ka nt valge mustade laikudega. Kombinatsioon oli siiski haruldane ja enne II maailmasõda kaotati Euroopas ametlikult lubatud värvikombinatsioonidest. Euroopas keskenduti peamiselt pipar-sool ja mustade kääbusšnautserite kasvatamisele. USAs, Kanadas ja Austraalias jäid kollaste, valgete, pruunide ja hallide märgistega šnautserid aga endiselt lubatuks.

 

20ndatel ja 30ndatel oli Euroopas laialt levinud must värvus heledate märgistega, kuid neid  peeti kahe pipar-sool koera aretusest sündinud värvipraagiks ja müüdi peamiselt kodukoerteks. Mõnda neist kasutati siiski ka aretuses, nt Peppi Mockery of the Village, kelle 1921. aastal sündinud tütar Blackbird v.d. Cyriaksburg eksporditi USAsse ja on sealsete must hõbedaga liinide esiema.

1938. aastal tunnustas Ameerika Kennelklubi heledate märgistega kääbusšnautserit kui must hõbedaga värvust.

 

1972. aastal toodi esimene must-hõbedaga kääbussnautser – Tribute’s s Tuxedo Junction Euroopasse, Šveitsi kasvataja Frieda Steigeri kennelisse Schnauzis. Koerast Steigeri aretatud must-hõbedate esiisa ning tema liini leiab praegu pea kõigis Euroopas aretatud must-hõbedaga kääbusšnautserites.  Saksamaal sündis kasvataja Peter Marxi kennelis esimene must hõbedaga värvi kääbusšnautser Andy vom Hausberg 1976. aastal. Samal aastal tunnustas PSK ka värvust omaette tõuna, 1977. aastal tunnustas tõugu ka FCI.

 

Kääbusšnautser - tõug, mis ühendas väikese koera kasvu ja suure koera iseloomu, hakkas peale II maailmasõda kiirelt populaarsust saavutama. Nüüdseks on kääbusšnautser üks populaarsemaid tõuge maailmas, jättes oma vanemad sugulased šnautseri ja suuršnautseri kaugele seljataha.

 

Allikad: Rainbow Schnauzer, Peter Marx, Schnauzer Illas Cies

 

 

Jacco Fulda Liliput - vanim pilt kääbusšnautserist.

Tüüpiline kääbusšnautser 1930ndatest aastatest: Dolf v. Slocfenspiel

Tribute’s s Tuxedo Junction

Andy vom Hausberg

© Eesti Šnautserite Klubi